Bioinseneeria instituudi juhiks valiti Ilona Faustova

Bioinseneeria instituudi üks põhiväärtusi on teadusrühmade akadeemiline ja mõttevabadus, klassikalist hierarhilist ülesehitust on instituudis teadlikult välditud. Selle asemel toimib instituut kui organismide kooslus dünaamilises ökosüsteemis, kus iga element täidab oma rolli loovas ja vastastikku toetavas keskkonnas. Praegu kuulub instituudi koosseisu viis uurimisrühma, kes katavad laia teadusvaldkondade ja uurimisorganismide spektri alates viirustest ja pärmidest kuni taimede ja süsihappegaasi tarbivate bakteriteni.

Üheks tähtsaks arengusuunaks on kujunemas bioloogia digitaliseerimine. Selles vallas on suur samm Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rahastusmeetmest „Teaming for Excellence“ toetuse saanud digitaalse bioinseneeria keskus (projekt DigiBio). Selle eesmärk on luua nn biovabrik (ingl biofoundry) – tipptehnoloogiline platvorm bioprotsesside automatiseerimiseks, et arendada uusi lahendusi bioinseneeria, biotööstuse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade jaoks. „Esimesed sammud on selle poole juba tehtud – oleme biovabriku direktorina tööle võtnud bioinseneeria teaduri Vallo Variku. Chemicumis käib uute laborite väljaehitamine ja aparatuuri soetamine,“ ütles Faustova.

Bioinseneeria instituudi direktori sõnul on väga oluline toetada igakülgselt teadlasi, keda tõukab tagant uudishimu ja kelle kirg on nende enda teaduslikud ideed. „Meie eesmärk on värvata andekaid eesti juurtega noorteadlasi, kellel on kõrgetasemeline töökogemus välismaal,“ rääkis Faustova. Strateegiline laienemine ja uute teadusrühmade kaasamine käib käsikäes uue instituudihoone rajamisega. „Loome kaasaegsed labori- ja tööruumid teadlastele, kes alles alustavad oma uurimistööd instituudis,“ kinnitas Faustova. Selle aasta alguses on juba bioinseneeria instituudiga liitunud viroloogia kaasprofessor Margus Varjak, järgmisel aastal naaseb järeldoktorantuurist Mihkel Örd.

Ilona Faustova on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe 2006. aastal ja omandanud doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal 2013. aastal. 2008. hakkas ta tööle professor Mart Loogi uurimisrühmas, kus oli üks labori teadusprojektide eestvedajatest. Tänavu jaanuari lõpus asus ta sama teadusrühma juhtima. Faustova panust ülikooli arengusse tunnustati 2020. aastal Tartu Ülikooli aumärgiga. Samuti oli ta 2024. aastal riikliku teaduspreemia nominent uurimustöö eest, milles käsitles valkude fosforüleerimise võrgustikke.

Lisaks teadustööle tegeleb kaasprofessor Ilona Faustova aktiivselt õppetööga. Koos teiste instituutidega töötas ta ligi kümme aastat tagasi välja rahvusvahelised bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mis ühendavad bioloogia ja inseneriteaduse ning on toonud Tartu Ülikooli üliõpilasi enam kui 50 riigist. Faustova on mõlema õppekava programmijuht. Tema pühendunud tööd hariduse vallas on korduvalt tunnustatud. 2017. aastal pälvis Ilona Faustova TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta programmijuhi tiitli. 2022. aastal oli ta sama valdkonna aasta õppejõu nominent ning 2023. aastal valisid üliõpilased ta tehnoloogiainstituudi silmapaistvaimaks õppejõuks

Faustova sõnul on plaanis instituudis arendada õppekavu ja õppetööd ka edaspidi. „2025. aasta sügisest alustab Erasmus Munduse magistriõppekava, mis luuakse koostöös Groningeni, Heidelbergi ja Uppsala ülikooliga,“ märkis ta.