Uudised

Kolmenädalane ööraamatukogu alustab sel kevadel 20. mail ja kestab 7. juunini. Koos üliõpilasesindusega korraldatud ööraamatukogu on tudengitele...

Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek „Tagasi ülikooli“ kulmineerus 18. mail ühislaulmisega peahoone ees, rongkäiguga läbi linna ja peoga ülikooli spordihoones.

Valmis teaduspõhine taskuhääling „TEET“ kestliku energeetika huvilistele. Saatejuhid Meelis Härmas, Karl-Ander Kasuk ning Ove Oll vestlevad teadlaste ja oma ala ekspertidega riigi- ja erasektorist.

Toomemäel asuv installatsioon „Elupäästja“ tutvustab geneetikat.

Noore teadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman ja noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep.

Metspalu valiti Academia Europaea biokeemia ja molekulaarbioloogia sektsiooni liikmeks. Sellega tunnustati tema kõrgetasemelist teadustööd ja püsivat panust Euroopa teaduse arengusse.

Loodusloovusfestival pakub ainulaadseid võimalusi kogeda Eesti looduse ilu ja mitmekesisust, pakkudes üritusi nii Tartus kui ka üle Eesti 5.–15. juunini.

Kliimaseaduse koostamine on seejuures väärt pingutus, mis edastab nii riigiasutustele kui ka ühiskonnale sõnumi, et neid teemasid võetakse üha tõsisemalt, leiti kestliku arengu keskuse aruteluringis.

18. mail said tudengilinnas üle viie aasta taas kokku tuhanded Tartu Ülikooli vilistlased. Vilistlaste kokkutulekul „Tagasi ülikooli“ toimusid loengud ja ekskursioonid üle linna asuvates instituutides, ühislaulmine ja tervituskõned peahoone ees, rongkäik ning suur pidu spordihoones.

Eesti Teaduste Akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professoriks Birute Klaas-Langi ning tehisintellekti uurija-professoriks Meelis Kulli.

Kaks geeni mõjutavad üheskoos enam kui neljandiku praegu müügil olevate ravimite lagundamise kiirust. Inimeste geneetiliste eripäradega arvestamisest tõuseks kasu ka argimeditsiinis.

Nii Eestist kui ka Ida-Euroopa lauskmaalt laiemalt leitud luudest eraldatud DNA aitab anda ühtaegu eestlaste rahvusmüütidele teadusliku aluse kui ka mõista paremini siinsete elanike haigestumisriske.

Lõputööde kirjutamisel on tudengitele abiks teenused ja materjalid eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Maa-ameti geoportaalis on võimalik vaadata valgustusaja kartograafi Ludwig August Mellini Liivimaa atlast 18. sajandi lõpu Eestist.

TI teadlased Indrek Must ja Kadri-Ann Valdur valmistasid ämbliku jalast inspireeritud pehme välisskeleti. Koostöös Itaalia teadlastega loodud pehmerobotil on tark keha - liikumine tuleb ta enda ehitusest.

Tartu observatooriumi külalisprofessori Mihkel Kama sõnul uurivad Eesti teadlased praegu eeskätt eksoplaneetide ematähti, ent uusi eksoplaneete tekib ainuüksi Linnuteelgi igal aastal juurde.

ATH-d saadab sageli terve hulk kaasuvaid haigusi. TÜ teadlased leidsid, et see peab paika ka nende inimeste puhul, kel puudub küll kinnitatud diagnoos, aga on suur geneetiline risk ATH avaldumiseks.

17. aprillil oli Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudil, bioinseneeria instituudil ning keemia instituudil külas kliimaminister Kristen Michal. Ta tutvus mitme rohetehnoloogia teadussuuna esindajaga ja ärgitas teadlasi ühiskondlikes aruteludes aktiivsemalt kaasa rääkima.

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti globaalmuutuste valdkonna akadeemikuks loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.

Arengukava A2025 periood on peagi lõppemas ja ülikool on moodustanud komisjoni uue arengukava koostamiseks.